1

Seitse olulist muudatust, mis mõjutavad 2018. aastal Eesti spordikorraldust

Alanud spordiaasta toob valdkonnale kaasa mitmeid olulisi ning positiivse mõjuga seadusandlikke ja eelarvelisi muudatusi, mis kõik peaksid spordikorraldust aitama omal viisil tugevdada ja elavdada.

1. Maksusoodustus tööandjale

Aasta algusest hakkas kehtima maksumuudatus, mis lubab tööandjail toetada iga oma töötaja sportimist 400 euro ulatuses aastas maksuvabalt. Oodatavaks mõjuks on senisest laiahaardelisem spordi harrastamine.

2. Spordikohtunike kulude hüvitamine

Kehtima hakkas spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muudatus, mille alusel saavad spordiorganisatsioonid edaspidi vabatahtlikult spordivõistlustel tegutsevale kohtunikule maksta hüvitist kuni 20 eurot päevas ja kuni 1040 eurot aastas maksuvabalt. Hüvitise maksmise aluseks on kohtunikuna tegutsemise litsentsi olemasolu või vanuseline piirang, millega soodustus laieneb kuni 20aastastele spordikohtunikele. Tingimuseks on võistluse kuulumine alaliidu, maakonna spordiliidu või piirkondliku spordiühenduse kalendrisse.

3. Kohtunike tasustamise meede

Eelpool toodud spordikohtunike kulude hüvitamise regulatsiooni toetava meetmena, eraldas valitsus 2018. aastaks spordialaliitudele ning spordiühendustele spordikohtunike arendamise ja tasustamise süsteemi korrastamiseks 0,5 miljonit eurot.

4. Olümpiavõitjatele vääriline toetus

Tänavusest hakkab kehtima spordiseaduse muudatus, mille alusel hakatakse kõikidele olümpiavõitjatele ja paraolümpiavõitjatele maksma riikliku toetust Statistikaameti poolt arvestatud eelneva aasta keskmise palga põhjal. Toetuse maksmiseks on raha ette nähtud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarves, taotlusi menetleb ja toetust maksab Sotsiaalkindlustusamet.

5. Täiendavad vahendid treenerite töötasutoetuse fondi

Kultuuriministeerium suurendas 5. ja kõrgema kutsetasemega noortetreenerite töötasutoetuse palgafondi 35,2% ehk 6 015 000 miljoni euroni aastas, mis tõstab 2018. aastal treenerite senise 637 eurose alampalga 850 euroni kuus. Lisaks hakatakse alates 2018. aastast töötasutoetusi eraldama uue ja paindlikuma süsteemi järgi, mis võtab aluseks kindlaks määratud arvu treeningtundide läbiviimise ja seega välistab olukorra, kus treenerite arvu kasvades toetus ühe treeneri kohta võiks  võrreldes eelmise aastaga väheneda. Samuti hakkab tööandjatele kehtima nõue, mille kohaselt palgafond treeneri kohta peab suurenema sama protsendi võrra, kui palju suureneb riigi toetus.

6. Ujumise algõpetuse reform

2018. aastal käivitub täies mahus uuenenud metoodikaga ujumise algõpetuse programm, mis aitab tagada kõigile algõpetuse läbinud lastele vajaliku ujumisoskuse. Uuenenud programmi ellu viimiseks koolides eraldab riik aastas täiendavalt 1 000 000 eurot, mis tähendab, et  alates 2018. aastast iga-aastaselt esimese kooliastme ujumise algõpetuse kursuse läbiviimise riigipoolseks panuseks saab olema 1 230 082 eurot, millest 230 082 eurot on Kultuuriministeeriumi baaseelarves.

7. Rahvusvaheliste suurürituste fondis on 2 miljonit eurot

Samuti avas Kultuuriministeerium 1. jaanuaril 2018 uue taotlusvooru, millega toetatakse suuremahulisi ja majanduslikult mõjusaid Eestis toimuvaid rahvusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi. Taotlusvooru eelarve on 2 miljonit eurot aastas.

Allikad: Eesti Olümpiakomitee ja Kultuuriministeerium

 

Comment(1)

  1. Reply
    Ants Lopsik says

    Kohtuniku soodustus võiks kehtida ka vanematele kui 20 eluaastat või siis ka pensionäridele kelledel ei ole lisasissetulekuid.
    Üldisel võib öelda, et väikesed MTÜ-d vaaguvad eksisteerimise piiril, kuna katusorganisatsioonide ülalpidamiskulud
    ehk liikmemaksud suurenevad pidevalt.

Kommenteeri