Huvitegevuse raha tõukab Pärnumaa sporti

Vahur Mäe, toimetaja

Mullu rakendunud riiklik noorte huvitegevuse toetussüsteem loob spordivaldkonnale arvukalt uusi võimalusi, parandades teenuste kättesaadavust muuhulgas maapiirkondadeski. Kokku on Pärnumaa omavalitsustel spordile tänavu jaotamiseks sadu tuhandeid eurosid.

Möödunud aasta 1. septembrist rakendunud huvitegevuse kontseptsioon seab mitmeid eesmärke ja lähtub argumentidest, et huvitegevust on vaja noorte jaoks muuta senisest kättesaadavamaks, mitmekesisemaks ja kvaliteetsemaks. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul loetakse huvitegevuseks süsteemselt juhendatud tegevust valitud huvialaga, mis toimub vaba tahte alusel ning (õppe)tööst vabal ajal süvendatud teadmiste ja oskuste arendamiseks.

Riikliku tegevuskava koostamise käigus leiti, et rahaliste ressursside piiratuse juures võimaldab 7-19aastaste noorte osalust huvitegevuses suurendada kõige tõhusamalt vajaduspõhine rahastamismudel, kuna tagab paindliku ja tulemustele suunatud huvitegevuse toetamise. Lisaraha jaotamisest loodetakse, et see parendab olemasolevaid kitsaskohti, mis on näiteks seotud konkreetse piirkonna, sihtrühma või huvialaga. Kuna sporditegevuski on suur osa huvitegevusest, tähendab riikliku programmi rakendamine spordi jaoks lisarahastust ning loob kohalike noorte  jaoks juurde palju uusi võimalusi meelisharrastusega tegelemiseks. Riik on omavalitsustele seejuures ette kirjutanud, et täiendavad vahendid ei asenda olemasolevaid, vaid peavad looma uusi võimalusi.

Pärnumaa seitsmes omavalitsuses on tänavused toetusrahad peamiselt jaotatud, ent on selliseidki, kus käib avalik projektikonkurss või on need plaanis avada. Kokku suunati kontseptsiooni rakendamiseks maakonda rohkem kui 1,24 miljonit eurot ja spordile mõeldud vahendeid on võimalik enamikes omavalitsustes juba nüüd eraldi hinnata. Paljudes omavalitsustes on vahendite jaotamiseks loodud vastav kord ning tehtud mõjude analüüs. Peamiselt lähtutakse lahendamist vajavatest ning arengut takistavatest probleemidest.

Pärnu avas konkursi

Suurimas omavalitsuses, Pärnus, käib aktiivne teavitustöö ning kuni 11. veebruarini vältab tänavuse aasta esimesse taotlusvooru projektide vastuvõtt. Riik eraldas linnale huvitegevuse arendamiseks ligi 214000 eurot, mida plaanitakse jagada erineval otstarbel. Eraldisest võidab oluliselt sportki, kuna abikõlbulikud on mitmed erinevad tegevused. Linnal on kavas finantseerida rahvusvahelistel võistlustel ja konkurssidel osalemist, toetada huvitegevuse osalustasudega seotud kulude katmist ning võimaldada treenerite ja juhendajate oskuste täiendamiseks stipendiumite maksmist. Näiteks on võistluste ja konkursside osalemiskuludeks planeeritud üle 28000 euro ning kaks korda aastaks makstavateks stipendiumiteks ca 67000 eurot aasta kohta.

„Vahendite planeerimise aluseks on hiljuti linnavalitsuse poolt kinnitatud huvihariduse ja huvitegevuse kava, mille eesmärgiks on noorte huvitegevuse mitmekesistamine ja kättesaadavamaks ning taskukohasemaks tegemine“, märkis huvihariduse spetsialist Kadri Rebane.

Rebase sõnul konkureerivad erinevad valdkonnad kõrvuti ning ka spordile avanevad täiendavad võimalused lisavahendite taotlemiseks. Seda, kuidas vahendid lõpuks valdkondade vahel jaotuvad, saab spetsialisti hinnangul öelda siis, kui otsused on tehtud. „Näiteks soodustatakse võistlustel osalemist, osalustasude katmist, aga ka juhendajate, teiste seas treenerite, tasemekoolitustel osalemist. Uus meede on avatud soovist tagada paremaid tingimusi erivajadustega noortelegi, leevendada perede sotsiaalset olukorda ning suurendada sotsiaalset kaasatust“, loetles Rebane argumente, miks riigi lisaraha vajalik on.

Tori panustab traditsioonidesse

Rohkem kui 11000 elanikuga Tori vallal on tänavuseks jaotada enam kui 251000 eurot, millest sealse noorsootöö spetsialisti Erika Nõmme sõnul suunatakse spordile veidi enam kui 90000 eurot. See teeb peaaegu 36% meetme mahust. Nõmm loetleb, et peamiselt läheb lisaraha juhendajate palkamiseks, sest omavalitsuses on tarvidus elanikele valikuvõimalusi suurendada. Nii toetatakse 25000 euroga Tori Põhikooli noortele hobuse hooldamise ja ratsutamise tundide andmist ja ligi 16000 euroga kergejõustikutreeningute läbiviimist. „Kuna Toris on arvukalt kergejõustikuhuvilisi, ent koha peal tegutsemiseks võimalused puuduvad, siis plaanime koostöös Tori spordiklubiga treeningud käivitada. Samuti tugime tantsuringi algatust Ares ja Saugas, võrkpallitreeninguid Saugas ja näiteks jalgpalliharrastust Sindis“, tutvustas noorsootöötaja. Plaani mahuvad aga ka automudelismi ja matkaringide toetamine Sindis ning noorte spordijuhi ametikoha loomine Ares.

Veel lisab Nõmm, et vallal on plaanis eelarvesse huvihariduse ja –tegevuse fondi loomine suurusjärgus 20000 eurot. „See annaks peredele võimaluse taotleda soodustust õppemaksudele, tegevustega seotud vahenditele ja tarvikutele, osaleda konkurssidel, võistlustel, laagrites ja festivalidel“, rääkis spetsialist plaanidest.

Häädemeeste toetab trikirattureid ja Põhja-Pärnumaa soetab teibad

Lääneranna valla spordi- ja noorsootöö spetsialisti Annika Urbeli sõnul tugineti vahendite jaotamisel ühinemise eel nelja valla poolt kokku lepitud tegevuskavale, mille katteks jaotati 167000 eurot. „Suurimaks panuseks sporti on ligi 20000 tuhande eurone investeering Lihula välijõusaali, ent tuge saavad näiteks ka Koongas noortele treeninguid korraldavad Pärnu võrkpalliklubi ja jalgpalliklubi Poseidon. Lisaks toetame Lihula kooli noori, et nad saaksid Haapsalus ujumistrennis käia“, märkis Urbel. Spetsialisti sõnul jagub spordile toetusmeetmest ligi 37000 eurot, millest osa läheb jaotamisele läbi avaliku konkursi. „Sedakaudu tekib võimalus taotleda kaasfinantseeringut osavõtutasude, transpordiga seotud kulude, aga miks mitte ka väikevahendite soetamiseks“, tõi Urbel näiteks.

Saarde vald sai huvitegevuse arendamiseks ligi 142000 eurot ning sealse haridusnõuniku Evald Tamsalu sõnul tugineti vahendite jaotamisel lahendamist vajavatele kitsaskohtadele. „Toetame vibusporti, kitsamalt maastikuvibuga tegelejaid Tihemetsa spordikeskuses ning saalihoki harrastajaid. Arvestasime ühinenud omavalitsuse huve tervikuna ning kaasatud oli Surju piirkondki“, selgitas Tamsalu.

Kihnu valla sekretär Heldy Põlluste rääkis, et väikesaarel tugineti toetuste jagamisel noorsootöö valdkonnas tehtud kvaliteedihindamisele. „Tänavuse toetusfondi mahuks on ligi 13000 eurot, millest umbes veerand on veel jaotamata. Jagatud eraldisest ca pool on läinud erinevate sporditegevuste katteks“, teadis Põlluste.

Põhja-Pärnumaa valla tegevuskava pole veel lõplikult kinnitatud, ent on teada, et huvitegevuse toetuse mahuks on planeeritud ca 186000 eurot. Noorsootöö spetsialisti Margit Kadaku sõnul pole detaile veel võimalik avaldada, kuid toetust lubatakse neile, kel on selle abil võimalik oma teenuseid edasi arendada. „Näiteks plaanime kergejõustiklastele teivaste soetamist, sest vastasel juhul peavad nad jätkuvalt Pärnus treeningutel käima. Toetada plaanime spordiklubisid transpordikulude ja treenerite töötasude maksmiseks. Eelkõige vaatame nende poole, kes on aktiivselt tegutsenud ja silma paistnud“, selgitas spetsialist.

Häädemeeste vald jagab huvitegevuse edendamiseks välja ligi 150000 eurot. Spordiprojektide toetuse maht on seejuures muljetavaldav: ligi 55%. Valla humanitaarnõunikult Helve Reisenbukilt saadud andmetest võib esile tuua, et riigi raha eest soodustatakse õpilaste ujumisõpet (üle 6000 eurot), toetatakse disc-golfi ja aikido treeningute läbiviimist, ent investeeritakse ka spordivahenditesse. Nii on Häädemeeste Keskkoolile plaanis soetada rohkem kui 5000 eurot eest discgolfi korve ning teha 24000 eurone rahasüst sealse spordikeskuse jõusaali inventari välja vahetamiseks. Põnevate algatustena jäävad silma Häädemeestele traditsioonilise ammu- ja vibulaskmise toetamine (ligi 13000 eurot) ning piirkonna õpilaste saatmine Pärnusse trikiratta treeningutele (10000 eurot). Ka plaanib vald avada rohkem kui 5000 euro suuruse toetusfondi, mis aitaks kaasfinantseerida valla noorte osalemist võistlustel.

Eelneva põhjal saab väita, et Pärnumaal on spordile tublisti toetust jagunud. Kui riigieelarves raha jagub, on lootust, et huvihariduse ja huvitegevuse toetust jaotatakse kohalikele omavalitsustele ka järgmistel aastatel. Küll on siis vaja uut tegevuskava. Seega võib aktiivsetel spordiorganisatsioonidel taas avaneda võimalus lisafinantseeringu hankimiseks.

Kommenteeri