11.veebruaril, 2021, toimud Koidula muuseumi Vabaõhulaval Pärnumaa tublimate sporditegijate tunnustusgala TÄHESÄRA. Vaatamata olukorrale riigis sai välistes tingimusted pidulik üritus peetud ja aplausi saatel auhinnad välja jagatud.

Üritus algas tänukirjadega sporti toetavatele ettevõtetele ja ümmarguse numbrini jõudnud spordiklubidele:

1. Valice Car OÜ
2. NOTE Pärnu OÜ
3. Keisri Köök OÜ
4. Discgolfiklubi Hole-in-One 10
5. Jalgrattaklubi Viko 30
6. Korvpalliklubi Pärnu 20
7. Sindi Spordiklubi Kalju 100
8. Pärnumaa Ratsaspordiklubi 10

Edasi Pärnumaa Spordiliit ja Pärnu Linnavalitsus tänasid teenekaid spordiarendajaid suure panuse eest Pärnumaa spordiliikumise arengusse panustamise eest läbi aastate:

1. Avo Keel – Tänumeene rahvusvaheliste tulemuste eest ja võrkpalli arengule kaasaaitamise eest
2. Enn Tasalain – Tänumeene pikaaegse töö ja arendamise eest Jõulumäe Tervisespordikeskuses
3. Enn Hallik – Tänumeene teenekale spordijuhile
4. Kaiu Kustasson – Tänumeene teenekale spordijuhile
5. Priit Neeme – Tänumeene teenekale spordikohutnikule
6. Rein Rotmeister – Tänumeene discgolfi arengusse panustamise eest
7. Enn Kübar – Tänumeene teenekale duatloni ja triatloni võistlustesarja korraldajae
8. Eiki Eriste – Tänumeene autospordientusiastile
9. Marko Saareke – Tänumeene motospordientusiastile

Erinevate kategooriate tunnustused läksid:

1. aasta naissportlane (N23 ja vanemad) – Agne Kiviselg – See tegija peab ennast igapäevaselt töö-, seejärel alles trenniinimeseks. Vaatamata kõigele kuulub ta maailma vägevate sekka, ja tunnetab seda isegi. Enda sõnutsi oli ta enne alaga tegelema hakkamisel täiesti spordivõõras: kogu senine liikumine oli piirdunud vaid kooli ajal kehalise kasvatuse tundides osalemisega. Ent umbes viis aastat tagasi käis justkui klõps läbi: peale poolt aastat treenimist tuli tasuks esimene Eesti meistrikuld. Lähitulevikuski plaanib ta võistelda amatööride seas, sest leiab, et selles plaanis väljakutseid veel jagub. Bodyfitnessi MMi pronksmedalist, Eesti absoluutmeister ja bikiinifitnessi meister. Klubi: Tiim Go Fit. Treener: Ramil Lipp.
   
2. aasta meessportlane (M23 ja vanemad) – Helary Mägisalu – Vändra metsade vahelt on ikka tulnud. No kas teate, keda? Eks ikka sporditippe, kes meid sageli sinimustvalge järele haarama innustavad. Tulid Taaramäe ja Kangert, tuli Janek Õiglane. Noor mees, kellest praegu räägin, paneb kodumaa pinnal kõik paika, piiri taga alistub vähestele. Tema mullune teeneteleht on märkimisväärne: EM-il olümpiakaalus kuni 60kiloste seas viies, tugeval rahvusvahelisel turniiril kolmas koht. Ta on ülekaalukas Eesti meister. Pärnumaa aasta meessportlase on 23aastase Vändra matimees, Kreeka-Rooma maadlustšempion Helary Mägisalu. Klubi: Vändra Suure Karu Pojad. Treenerid: Mario Mägisalu, Ivar Kotkas.
   
3. aasta juuniorsportlane, neiu (U23) – Jasmiin Üpraus –Pärnu jõgi Reiu jõe suubumiskoha lähistel. Püha Lehm – Eesti rahvuslik sõudmise neljapaat on Kaspar Taimsoo eestvedamisel alustanud järjekordset kiirendust. Ühtäkki kostub undamist: justkui vormelirajale oleks sattnud. Vankumatult lähenev hiidlaine paneb neliku pidurit tõmbama. Seejärel maailma ühe parima jetisõitja ja olümpiamedalistide pilgud kohtuvad. Sõudjad noogutavad tunnustavalt: Maailma edetabeli võitja, Ski Ladies GP1 klassi MMi teine, EMi kolmas koht. Sama klassi valitsev Eesti meister ja Ski GP1 klassi meistrivõistluste kolmas koht.
   
4. aasta juuniorsportlane, noormees (U23) – Rasmus Maalinn – “Võistlus algas suhteliselt hästi: kohe alguses suutsin oma käigud ja kogemused maksma panna, aga kuna pidin startima kogu aeg paremale, mis on esimese koha eelis, oli see pool järvel hoopis ebasoodne. Üks poolakas oli väga tugev ja startis vaskule, ja siis ma pidin teda kogu aeg püüdma”, rääkis peatselt lavale saabuv spordilootus-maailmameister oma lemmikalast. Omaealiste maailma paremikku kuuluva spordimehe auhinnavitriinile lisandusid mullu DN-klassi EMi ja MMi kuldmedal. Niisamuti osutus ta kõvaks käeks täiskasvanute MMil, kust naases kuuenda kohaga.
   
5. aasta noorsportlane, neiu (U20) – Ann Marii Kivikas – Teadustaja märguande järel laskub staadionikatlasse pinev vaikus. Stardipakkudele kummardunud välejalad valmistuvad oma elu jooksuks. Treeneri õpetussõnad meeles, on esmalt tähtis laitmatu start: just see aitab üles ehitada tulevast edu. “Kohtadele”, kõlab stardikohtuniku armutu käsk, millele järgnev stardipauk ei jäta grammigi  kaalutlemiseks aega: teele. Loetud sekundid hiljem saabub päästev finiširuudustik: tunne kerge, tõstab piiga käed taeva poole ja juubeldab. Tasu on vaeva väärt: alla 20aastaste sisemeistrivõistluste kolm kulda. Sama eaklassi välimeistrikate kolm individuaalset ja teatejooksude meistrikullad. Seejuures 200 meetrit U20 klassi Eesti rekordiga ja pronksmedal, Balti esivõistluste U20 200 meetri sprindimeister.
6. aasta noorsportlane, noormees (U20) – Jörgen-Matthias Talviku –Pärnu Postimehes ilmunud spordilugude pealkirjad kinnitavad, et siinmail taltsutab oma raudratsut väga kõva mees. Kuidas kõlab? “Pärnu krossiäss liitus Hollandi tiimiga”, “Pärnu motopoiss pani EM-hooajale ilusa punkti” või “Motosportlased kihutasid kullavääriliselt”. Hiljuti tugeva krossiriigi, Hollandi profitiimiga liitunud tsiklikuningas on leheneegritele avaldanud, et loll mees kiiresti sõita ei jõua. Siit lihtne järeldus, sest tema jõuab. Pärnumaa ja Pärnu linna aasta noorsportlane on mullu Eesti meistrivõistlustel MX 2  klassi meister, EM-il uustulnukana neljanda koha pälvinud Jörgen-Matthias Talviku.
7. aasta veteransportlane/võistkond (N35+) – Klarika Kuusk – Järjekordne start antud, tuiskab pikka kasvu naine rajale: justkui metronoom klarnetisti noodipuldi ees tipib ta väljamõõdetud tempos ja sammul finiši poole. See on veel üsna kaugel, kuid kui pool distantsist saab mööda, ei märka kõrvaltvaataja pilk liikujas väsimuse märke. Öeldakse, et maraton algab 35kilomeetril. Tõsi ta on, sest naine lisab tempot. Teda kannustab vastutulevate mehepoegade selgade müür, üha ja üha jäävad need kaugusesse, tema selja taha. Viimane kilomeeter annab indu, päästev finišijoon on käega katsuda. Juba 70 korda on ta selle joone pärast  jagelema pidanud. Juba jälle, taas kord võidukalt.
8. aasta veteransportlane/võistkond (M40+) – Artur Tikkerbär – Maaliline Bledi järv Kirde-Sloveenias. Taamal, Alpide taustal, maailmakuulus Neitsi Maarja taevasseminemisele pühendatud palverännakukirik. Teate ju seda klassikalist postkaardivaadet, mis aeg-ajalt ikka Sloveeniat turistidele reklaamib? Muidugi avaneb sportlastel võimalus vaatamisväärsustega tutvuda, ent enne tuleb töö ära teha: aasta tähtsaim jõuproov, MM on alanud. Erakordsed soojad tingimused – vesi kuus, õhk enam kui kümme kraadi, paneb  mehepoja esiti muhelema. Samas tõdeb ta, et need medalid tulid märksa raskemalt kui varem hangitud. Nüüd on neid ühtekokku 20 –  eri karva maailmameistrivõistluste medalit.
9. aasta tehnikasportlane – Egon Kaur – Eestlaste jaoks ajaloolisel Rally Estonial pani ta koos oma kaardilugejaga fännide südamed poole kiiremini põksuma. Pulsi viis lakke R5-autode klassis rallimaailma ässadele antud kõva lahing: hoolimata ebaõnnest otsustavatel kiiruskatsetel võis ta uhkelt koos Silver Simmiga astuda masinaklassis WRC 3 pjedestaali kolmandale astmele. Sellega sai alguse Pärnumaa rallispordi uus ajastu, sest juba tänavu plaanitakse osaleda mitmel MM-rallil.
10. aasta ekstreemsportlane – Erik Naissaar – Tulija pilk märkab juba kaugelt Mai välijõusaalis vilgast tegevust: voolitud musklis keha hüpleb mängleva kergusega kangidel ja selle omanik näitab imelisi trikke. Kamp noori on kogunenud imetlema noore ja entusiastliku kangivõluri järjekordset sooritust: kuidas ta seda teeb? Mis putru ta sööb? Too vastab: andekus tuleb kasuks, ent sihile viib tahe ja tugev töö. Lisaks akrobaadiametile pole noorhärrale võõras spordi organisatoorne külgki: ta on oma ala suuredendaja Eestis ja selle eri distsipliinide viljeleja.
11. aasta invasportlane (naine) – Cäroly Paatsi –Aastapäevad tagasi tabas meie järgmist tunnustatavat tõeline medalisadu: Kesk-Rootsis asuv Östersundi murdmaasuusa-Meka tervitas teda hõbeda ja kahe kullaga. Eriolümpia rahvusvahelistel talimängudel osales muljet avaldav arv spordisõpru – ligemale pool tuhat. Meie tänane laureaat, Pärnu Kuninga tänava põhikooli vilistlane võitis oma tugevusgrupis ühe kilomeetri vabatehnikadistantsi ja oli 2,5kilomeetrisel võistlusmaal teine. Hõbeda teenis ta ka teatesõidus.
    
12. aasta invasportlane (mees) – Randel Peerna – Järjekordne sõudemaraton seljataga, tunnistab see spordimees: ära tegin, läks nii nagu plaanisin. Esitage mulle järgmine väljakutse ja ma näitan teile, et seegi on võimalik. Kõik käib tasa ja targu, samm korraga. Samm, see võib tähendada aastat, vahel paarigi. Kes oleks võinud arvata, et visa hing suudab peagi läbida 10kilomeetrise kahe silla ringi? Aga ta suutis. Erivajaduste inimeste liikumine ja neile võimalused loomine on avalikus arutelus jäänud üsnagi tahaplaanile. Kõigil peab olema võimalus liikuda. Vahel tuleb saatusekaaslasi oma tegudega julgustada. Tema on üks neist, kes alati innustab ja aitab ning oma osalemisega kinnitab, et kui usud, juhtub imesid.
13. aasta võistkond – Meeste sõudmise paarisaeruline neljapaat – Üks kuulsam kui teine vajutavad nad aerudele: sellist jahti pole viiruse pärast saanud pidada juba aasta jagu. Mis seal salata, vahepeal hakkas allamägegi vedama, sest pikalt loodetud olümpiapääset ei paistnud kusagilt. Nüüd Poolas Poznanis Vana Maailma vägevatega heideldes on taas lootust, sest tiitlivõistluste väärikas, neljas koht Hollandi, Itaalia ja Leedu järel süstis nelikusse tugevalt optimismi, et Tokyo olümpiapääsme hankimine tänavu maikuus toimuvalt olümpiamängude kvalifikatsiooniregatilt on reaalne. EM-il 4. koha saavutanud meeste paarisaerulise neljapaadi liikmed Jüri-Mikk Udami (Tallinna sõudeklubi), Allar Raja (Pärnu sõudekeskus Kalev), Tõnu Endrekson (Pärnu sõudeklubi) ja Kaspar Taimsoo (Viljandi sõudeklubi). Nende treener on Veikko Sinisalo.
    
14. aasta pallimänguvõistkond – Pärnu Sadama korvpallimeeskond – Nende gladiaatorite kolosseum asub Vana-Pärnus. Ühes endast lugupidavas linnas peavad moodsad gladiaatorid olema, sest kellele sa muidu ikka kaasa elad, kurvastad ja rõõmustad, saad jõudu, loodad. 2020. aasta kevadeks olid nad kokku saanud vinge statsi, et mõelda medalitele. Ideaalne seis play-off’ideks , kui korvi tabas hoopis viirus ja seiskas hooaja. Suvekuudel jõudu kogununa mindi uuele ringile vastu lootusrikkalt. Kõik klappis ja 15. detsembriks oli 13 mänguga kogunenud 11 võitu. Seejuures tehti esimest korda tuul alla Eesti absoluutsele tipule BC Kalev/Cramole. PAF-i superkarikal võideti pronksmedal.
15. aasta noortevõistkond – HC Pärnu/Paikuse U16 noormeeste käsipalli võistkond – See spordiala oli Pärnumaal esindatud viimati aastakümneid tagasi – toona tugeva naiskonna säravate saavutuste näol. Ilusatele aastatele järgnes pikk vaikus, kui taas Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal juhtuma hakkas. 2018. aasta novembris loodi tulihingeliste eestvedajate toel klubi, mis kasvas 2015. aastal välja ühe pealinna spordiklubi tütarklubist. Praegu tegutsevad noores klubis aastatel 2004-2009 sündinud tulevikulootused. Peamiselt treenivad nad Paikuse spordihallis, aga ka Rääma põhikoolis. Nende noorsportlase edu on olnud muljet avaldav: 12 satsi seas Eesti meister rannakäsipallis, 13 tiimi konkurentsis Eesti karikavõitja alla 16aastaste vanusegrupis, Jõudi meister 11 tiimi seas.
16. aasta treener – Elise Umb – Ei ole vahet, kas sillerdab veteväli või sädeleb jääkaas. Üks on kindel, tema paadil peab puri peal olema – nii suvel kui talvel, sest vaid nii jõuab tõeliselt kaugele. Suurtel võistlustel osalenuna, oma vanema õega olümpiamõtteidki mõlgutanu on valinud tema peres nii omase tee: anda aastate jooksul kogunenud tarkusi edasi noorematele tegijatele. Taavi Valter Taveter, Andrias Sepp, Lisbeth Taggu, Martin Rahnel, Laura Marii Taggu, Sharon Peetrimäe, Liise-Kärt Liiber jt. on oma vanuse- ja paadiklassides tunnustatud tegijad – Pärnumaalt sirguvad purjetamise tulevikulootused -, kes seilavad ühes paadis koos oma juhendaja, Pärnumaa ja Pärnu linna aasta treeneriga.
17. aasta noortetreener – Romet Mihkels – Pikk noor mees seletab elavalt midagi, mis paneb kümned poisid ja tüdrukud kõrvu kikitama. Tema hoolealustel on ees aasta esimene jõuproov, mis mitmetele ongi elu esimene võistlus, kus  seni omandatu tuleb tulemuseks vormida. Hea juhendaja on esmalt õpetaja, aidates noortel kasvada terveteks ja tublideks kodanikeks. Alles seejärel on tähtsad tulemused: kui piisavalt pingutada, ei jää needki tulemata, ja treener saab võidukarika näol täiendava väärilise tasu. Tema õpilane on ühena süüdi selles, et suvepealinn kerkis mullu Eesti sprindipealinnaks. Valitseva Eesti meistri Ann Marii Kivikase ja veel väga paljude noorkergejõustiklaste treener.
    
18. aasta üllataja – Pärnu JK Vapruse naiskond – Nende edenemine tippkonkurentsi on olnud peadpööritav: alles 2017. aastal loodud tiim tegutses esimestel hooaegadel rahva-, mullu teises liigas. Ent milleks võtta astme kaupa, kui vahel võiks mõne vahele jätta ja astuda korraga kaks? Juhuse tahtel leidis tiim end mullu kõrgseltskonnast – meistriliigast -, kus hooaeg lõpetati kaheksa seas neljandana. Nii hoitakse kunagiste eelkäijate loobumise järel spordiala Pärnumaal kõrges mängus. Nende esindusest leiab 28 pallurit, kellest vaid viiendik oli varem tippudega rinda pistnud. Enamik alustas alaga tegelemist neli aastat tagasi, või mängib siiani noorte seas. Mängijate vanus jääb vahemikku 17 ja 50 ning üheksa noort on sündinud aastal 2000 või hiljemgi. Üks on kindel: nendi endi sõnutsi saab siit veelgi paremaks minna, pürgides eesmärkide poole kohalike mängijatega.
19. aasta edendaja – Pärnu Sõudeklubi – Pärnu jõe vasakkaldal Jaansoni rajal liikuja märkab teiselpool pilkupüüdvat iludust, mille klaasfassaadilt peegeldub tumesinine vetevoog. Läks enam kui 15 aastat ning Eesti sõudmise grand old man’i Mihkel Leppiku sõnutsi vähemalt kaheksa kultuuriministri visiiti, enne, kui juhtuma hakkas. Kesklinna poole jääv paadikuur ehk elling, teises servas uhke Vesiliku nime kandev spordimaja annavad nüüd märku, et lõpuks on Rääma sõudjad saanud riigi, Pärnu linna ja enda sihikindla töö tulemusel kaasaegsed treeningtingimused. Uued Jaansonid, Endreksonid ja Jämsäd saavad sündida juhul, kui keskkond seda soosib.
20. aasta sporditegu – Pärnu Sõudeklubi Spordimaja valmimine – Tema vanavanavanavanavanavanemad sündisid üle-eelmisel sajandil, 1884. aastal looduskauni Pärnu jõe vasakkaldal, jäädes sinna kanti aastakümneteks ankrusse. Nagu praegu, oli jõgi selgi ammusel ajal linna üheks tuiksooneks, võõrustades arvukalt paadimehi. Alates sellest ajast tänaseni on sõudjad toonud linnale kamaluga au ja kuulsust: maailma mastaabis tulemused hakkasid sündima eelmise sajandi teise poole alguses ja lõpuski, mil ta pakkus tegijaile peavarju juba teisel pool jõge, vaeste patuste alevis Räämal. Tulemused tulid, ent tema jäi vanaks ja väetiks. Praeguseks on enam kui viieteistkümne aasta eest Eesti sõudmise grand old man’i Mihkel Leppiku ja ta kaasmõtlejate poolt idanema pandud ideeseemnest saanud tõeline “Vesilik” – Põhjamaade, vaat et terve Euroopagi, moodsaim sõudeklubi, kus asuvad tõeline uunikum – sisesõudebassein, kaasaegsed olme- ja treeninguruumid ja palju muud.
21. aasta rahvaspordipere – Piret Bart, Eerika Sarapuu, Karl-Eerik Sarapuu, Kaarel Edgar Sarapuu – Tõenäoliselt ei sünni elus miski põhjuseta ning igal arengul on oma lähtepunkt. Öeldakse, et lapsed on oma perekonna peegel. On üsna selge, et kui sellest peeglist vaatavad vastu liikumist armastavad pereliikmed, luuakse head eeldused suurteks tegudeks. Liikumine on suurte tegude algus, ent neid tegusid tegema tuleb suunata. Siin tulevad mängu vanemad, vanavanemad, onud-tädid, õed-vennadki. Selle pereema innustamisel käis meie spordipere mullu 13 Pärnumaa Liigub sarja kuuluvast spordiüritusest läbi suisa 11. Kui vaatan Pärnumaa suuremate rahvajooksude, sealhulgas virtuaalürituste stardi- ja finišiprotokollidesse, oleksin üllatunud, kui sealt ei leiaks selle perekonna liikumispisikuga nakatunud liikmeid.
22. aasta rahvaspordiüritus  – Pärnu Klubi Tervisesport 36. Aastajooks –  Uus koroonaviirus on juba kuid pakkunud igapäevast kõneainet. Selle tehtud kuri pani kinni riigipiirid, maandas lennukid, võttis paljudelt töö, tõi kaasa tervisehädad ja tõmbas näiteks kriipsu peale avalikele üritustele. Juba on teada, et klubigi jaoks tuleb see aasta omapärane, mille sarnast pole kunagi varem nähtud. Suvi toob päikese ja paneb viiruselegi lühikeseks ajaks päitsed pähe. Kas olla või mitte olla? Kas korraldada või mitte? Kaalunud ja vaaginud, jõutakse arusaamisele, et jätta oleks kõige lihtsam. Ent kuidas sa saad nii lihtsalt minna lasta, sest nemad ju nii väga ootavad.  Klubi pälvib tähelepanu Silvia ja Priit Neeme ning nende meeskonna panuse tõttu, kes vaatamata keerulisele aastale riskisid ja tulid suurepäraselt toime menukaks kujunenud 36. Pärnu aastajooksu korraldamisega.
23. aasta spordivabatahtlik – Margo Peters – Kui poleks tema tüüpi inimesi, spordi- ja kultuuriüritusi tõenäoliselt sel moel ei eksisteeriks. Võib julgelt väita, et spordivabatahtlikud on ürituste suurtoetajad, kuna nende vabal tahtel põhinev tasuta panus on muljet avaldav. Olemuselt võib liigitada spordivabatahtlikud kaheks, need, kes panustavad lühiajaliselt ja need, kel peavad kogu aeg käed küljes olema. Naljatlemisi võib viimaseid kutsuda raskekahurväelastekski. Tema on üks neist: korraldanud aastaid vabatahtlikuna paljude osalejatega maakonna meistrivõistlusi ja karikasarja, viinud Pärnumaa eri radadel läbi iganädalasi discgolfimänge, loonud vaatamata keerulisele ajale lemmikala harrastamiseks tingimusi, seejuures korraldanud paljudes kohtades õppepäevi: seda kõike põhitöö kõrvalt, tasu saamata.
24. aasta spordiklubi – Orienteerumisklubi WEST – Ta sündis Calgary-aasta 6. jaanuaril, tuues rõõmu paljudele. Teismeiga möödas, rühib ta reipal sammul küpse edasi. Üha kogenuma ja teadlikuma tegijana on ta saavutanud kohalike seas märkimisväärse austuse, sest pakub neile midagi, mis toob rõõmu ja tekitab omamoodi sõltuvustki. Tema tööriistakohvrist leiab maakonna vanima liikumissarja, peredele ja seltskondadele mõeldud pargituuri, uuena Pärnumaa rattaorienteerumise ja veel väga palju põnevaid võistlusi. Mullu suvel täitus legendaarsel orienteerumisneljapäevakul tuhandes etapp, mida ei vääranud isegi kuri viirus. See klubi on suurepärane partner Pärnumaa spordiliidule ja koolispordiürituste korraldajatele.