Vahur Mäe, toimetaja
Pärnumaal tegutsevad ja Leader-programmi toetusrahasid jaotavad koostöökogud ootavad märtsis projektitaotlusi. Ka spordivaldkonnal avaneb taas suurepärane võimalus oma tegevuste katteks kaasfinantseeringut taotleda.
Leader-programm on üks edukamaid Euroopa Komisjoni algatusi, mis sai alguse 1991. aastal ja on elujõuline siiani. Samuti on programm üks vähestest, mis annab maapiirkonnale teenuste arendamiseks ja mitmekesistamiseks võimaluse lisarahastust leida. Perioodil 2014-2020 on Eesti jaoks programmi eelarve 90 miljonit eurot, millest projektitegevuste ja koostöö toetamiseks jaotatakse veidi enam kui 88 miljonit eurot. Eestis tegutseb käesoleval hetkel 26 kohalikku tegevusgruppi, mis on määratud oma piirkonna arenguid toetama. Iga Leader-kogu tegevuse aluseks on eelnevalt kokku lepitud meetmestrateegia. Euroopa Liidu maksumaksja abil toetatakse ettevõtluse arengut, nutikaid ja säästvaid tootmislahendusi ning panustatakse kogukonna tugevdamisse, seejuures investeeringuid ja üritusi finantseerides. Kaks Leader-kogu on seotud Pärnumaaga: Pärnu lahe äärde jäävate omavalitsuste koostööga tegeleb Pärnu Lahe Partnerluskogu (PLPK) ning sisemaale jäävaid omavalitsusi ning tükikest Viljandimaast katab Rohelise Jõemaa Koostöökogu (RJK).
Mõlemad koostöökogud ootavad avaliku- ja erasektori organisatsioone märtsis projektitaotlusi taotlema. RJK taotlusvoor avati 5. märtsil ja on lahti 18. märtsini. PLPK-sse on taotlusi võimalik esitada 19.-23. märtsini. Seejuures on oluline märkida, et haldusreformi järgseltki ei kuulu PLPK-sse endine Pärnu linna territoorium. Küll aga lähevad uut Pärnu omavalitsust silmas pidades arvesse kunagiste valdade, ent praeguste Pärnu osavaldade Tõstamaa ja Audru alad. RJK piirkonda kuulub aga sarnaselt Paikuse osavald.
Spordiorganisatsioonidki on Leaderi toel edenenud
Uurides varasemaid koostöökogude jaotusi, selgub, et sportki on saanud tublisti tuge. Näiteks toetas PLP 2017. aastal vähemalt nelja spordiga seotud projekti kogusummas ligi 42 000 eurot. Autospordiga tegelev Erki-Sport hankis sel moel võistluste kohtunike tarbeks ligi 3000 euro eest käsiraadiojaamasid, spordiklubi Saarde sai ca 2000 eurot toetust piirkonna noorte sportimisvõimaluste mitmekesistamiseks ning Lõvi külaselts pälvis üle 10 000 euro jalgpalliväljaku rajamiseks. Lisaks toetati ligi 27 000 euroga Tihemetsa motoklubi Lauri motokompleksi noorte huvialakeskuse ruumide ehitamist.
RJK on viimasel rahastamisel sporti suunanud sadu tuhandeid eurosid. Toetatud algatuste nimekirjast leiab Paikuse discgolfiraja ehitamise (5036 eurot), jalgrattaklubi Viko korraldatava Vändra rattaralli (2855 eurot) ning terviseklubi Mispo, mille jooksuürituste organiseerimise arendamiseks soetas MTÜ välitelgid ja haagissauna (6000 eurot). Märkimisväärsete investeeringutena on toetust leidnud Tori Põhikooli spordiväljaku rekonstrueerimine (taotleja Tori Vallavalitsus, eraldiseks 140 000 eurot) ning Vändra Jalgpalliklubi Vapruse rajatav kunstmuruväljak (200 000 eurot).
Tuge on saanud mitmed Pärnumaa spordiliidu algatusedki. RJK piirkonna vahenditest soetati spordiinventari ning algatati Rohelise Jõemaa spordimängud. PLPK meetmest leidis toetust mitme aasta peale kirjutatud Rannamängude projekt, mis on suunatud kohalikele sporditegevuse elavdamiseks. Lisaks oli spordiliit osaline spordiinventari taotlemisel, millest on kasu saanud mitmed piirkonna mainesündmused, teiste seas traditsiooniline Tõstmaa jooks ning Audru sildade jooks.
RJK projektijuht Annika Parm julgustab spordiklubisid aktiivne olema. „Praeguseks pole teada, mis Leader-meetmest tulevikus saab. Võimalik, et sel aastal jagame käesoleva perioodi viimaseid toetusi. Ühtekokku on meie koostöökogul jaotamiseks eelarvesse kirjutatud pool miljonit eurot“, rääkis Parm.
Spordiklubidele sobib tema sõnul väga hästi meede numbriga 4.1, sest sealt on võimalik näiteks spordiürituste tarbeks taotleda. Tähelepanu tasub juhtida aga faktile, et sel juhul on vaja kahe- kuni nelja-aastast tegevuskava ning projekti ka partnereid. „Selle meetme eesmärgiks on kestliku kogukonna toetamine. Kokku on meil jagada 80 000 eurot, millest maksimaalne toetussumma on 6000 eurot. Kui nii mõelda, mahub eelarvesse päris palju projekte. Kes väga tahab, see veel jõuab kirjutada“, julgustas projektijuht tegutsema.
PLP meetmespetsialist ja juhiabi Koidu Kuura informeeris, et nende kaudu on olnud võimalus soetada noortega seotud tegevusteks spordivahendeid ja tarvikuid. Kuura sõnul pole spordiringkond seni ülearu aktiivne olnud. „Varasemalt on toetust pälvinud Pärnumaa Spordiliidu projektid ning läbi meie enda Romantilise Rannatee projekti oleme soetanud piirkonnale ürituste korraldamiseks vahendeid. Need on praegu hoiul Tõstamaal“, teadis Kuura.
Mida öelda spordiklubidele? „Tasub meie strateegiat lugeda ja tegutseda. Võimalik on taotleda mitmeaastase tegevuskava peale“, rääkis spetsialist. 2018. aasta eelarves on PLP-l toetusteks mõeldud enam kui 556 000 eurot.
PLP toetusmeetmetega saab tutvuda siin, RJK teave on saadaval siin. Vajadusel saab projektitegevuste planeerimiseks nõu Pärnumaa spordiliidustki.
Leader-toetuste jagamise reeglid on kehtestatud maaeluministri määrusega. Määruse täitmise kontrolli ning toetuste jagamist korraldab rakendava asutusena Põllumajandus Registrite ja Informatsiooniamet PRIA, kes tugineb kohalike koostöökogude pädevusele toetuse saajad välja selekteerida.