Kultuuriministeeriumis esitleti uuringut, mis annab ülevaate ministeeriumi haldusala keskkonnajalajäljest, valdkondade senistest keskkonnahoidlikest tegevustest ning võimalustest keskkonnajalajälje vähendamiseks.
„Spordi- ja kultuurisektoril on oluline roll keskkonnasäästliku mõtteviisi kujundamisel. Oleme rohepöörde seadnud eesmärgiks nii oma pikaajalistes strateegiates, kuid see saab olema ka üheks näitajaks toetuste jagamisel tulevikus,“ rääkis kultuuriminister Piret Hartman. „On hea meel selle üle, et nii kultuuris kui ka spordis mõeldakse keskkonnasäästlikkusele üha rohkem. Samas napib keskkonnasäästlikumaks toimimiseks nii teadmisi kui ka vahendeid. Olulise sammuna toetab Kultuuriministeerium järgneva kolme aasta jooksul kokku ligi 24 miljoni euroga kultuuriväärtuslike objektide energiatõhususe suurendamist. See on üks konkreetsetest meetmetest, mis aitab kultuuril liikuda rohepöörde suunas,“ lisas ta.
Uuringust selgub, et alla viiendiku küsitluses osalenud Eesti spordi- ja kultuuriorganisatsioonidest on seadnud endale keskkonnalaseid eesmärke. Samas nähakse valdavalt, et organisatsioonide keskkonnahoidlikkus järgnevate aastate jooksul suureneb. Enam levinud teemad, kus organisatsioonid on tegevusi planeerinud ning põhimõtteid või eesmärke sõnastanud, on digitaliseerimine ning jäätmed ja nende käitlemine. Ürituste korraldamises on levinud ka korduskasutus. Tuleviku arengu seisukohast on aga tähtis, et märksa rohkem organisatsioone tegeleks teemaga süsteemselt.
Vähesed organisatsioonid tegelevad regulaarse jalajälje mõõtmisega ning on välja töötanud strateegia, mille alusel süstemaatiliselt negatiivset keskkonnamõju vähendada. Ligi pool organisatsioonidest pidasid keskkonnahoidlike praktikate rakendamisel takistuseks teadmiste puudumist, ligi kolmveerand kõrget maksumust. Enamik kultuuri- ja spordiorganisatsioone on täna katsetamisfaasis – olemas on esmased teadmised ning soov midagi ette võtta, kuid puudu jääb pädevusest või võimekusest süsteemsemaks lähenemiseks. Samas esineb mõlemas valdkonnas organisatsioone, kelle võimalused keskkonnajalajälje vähendamiseks on kas tegevuse või organisatsiooni iseloomu tõttu piiratud.
Uuringu kohaselt moodustas suurema osa Kultuuriministeeriumi valitsusala asutuste ning valdkondade organisatsioonide kasvuhoonegaaside heitest tarbitud elekter, samuti moodustasid olulise osa soojustarbimisest ning jäätmete transpordist ja töötlemisest tulenevad emissioonid. Sorteerimata jäätmete transpordist ja töötlemisest tulenev heide oli valdav ka korraldatud ürituste puhul. Ehitiste suuruse ning külastajate arvu eripärade tõttu tuli oodatult suurem osakoguheitest muuseumidest ja etenduskunstidega tegelevatest asutustest.
Uuringus kasutati keskkonnajalajälje arvutamise metoodilise alusena 2021. aastal SEI Tallinna poolt koostatud Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi keskkonnajalajälje hindamise metoodikat. Uuringusse kaasati ministeeriumi valitsemisala asutused, riigilt toetust saavad üritused või organisatsioonid ning avalikest vahenditest toetust mitte saavad kultuuri ja spordi valdkondade organisatsioonid. Täpsemate tulemustega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel.
Andmeid koguti 2019. aasta kohta, vältimaks COVID-pandeemiaga spordi- ja kultuuriorganisatsioonidele kaasnenud olulise mõju kandumist andmestikku. Infot hoiakute ja käitumise kohta esitas ligikaudu 300 organisatsiooni, infot esitati 1878 ürituse kohta. Keskkonnajalajälje hindamiseks koguti kvantitatiivseid andmeid jäätmetekke, elektrienergia ja veetarbimise, transpordi ning kasutatava infotehnoloogia kohta.
Uuringu viis koostöös Riigikantselei, Kultuuriministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga läbi Ernst & Young Baltic AS.